• Eesti Spordiajaloo Selts 15.

    30.11.2004
    Spordiajaloo seltsi 15. juubeli puhul toimus 28. novembril Eesti Spordimuuseumis seltsi aastakoosolek ja 5. konverents.

    Spordimuuseumisse kogunenud poolesajale spordiajaloo seltsi liikmele andis ülevaate seltsi tegevusest selle esimees Enn Mainla, kes tõdes, et 15 aastaga on Eesti Spordiajaloo Selts on kasvanud 120-liikmeliseks tegusaks ühenduseks. Mainla märkis ka, et enamuse viimastel aastatel ilmunud spordiajalooliste väljaannete koostajaks, autoriks või kaasautoriks on olnud mõni seltsi liige. Seltsi häälekandja - Eesti Spordiajaloo Seltsi Teataja on nüüdseks jõudnud 31. numbrini. Koos spordimuuseumiga on spordiajaloo selts välja andnud viis numbrit Toimetisi, kus on avaldatud terve rida huvitavaid kirjutisi spordiajaloo eri valdkondadest. Seltsi eestvõttel on koostamisel spordi aastaraamatud lünga 1940-1955 täiteks.

    Alates 1990. aastast on Eesti Spordiajaloo Selts valinud ka auliikmeid. Senini on selle tunnustuse osaliseks saanud Aksel Tiik, Eugen Piisang, Ruudi Toomsalu, Oliver Puri, Aime Pärnakivi, Juhan Mandre, Ants Kala, Vambola Remmel, Heino Kask, Johannes Nittim, Arnold Vaiksaar, Kaljo-Mihkel Johannes, Valter Lenk, Lembit Koik ja Juhan Maidlo. Seltsi 16. auliikmeks valiti seekordsel koosolekul teenekas spordiajakirjanik ja statistik Erlend Teemägi.

    Aastakoosolekule järgnenud konverentsil pühenduti spordimeediale. Seltsi värske auliige Erlend Teemägi kõneles Eestis ilmunud olümpiaraamatutest, mis läbi aegade on lugejate seas väga nõutud olnud. 1970. aastatel ulatus olümpiaraamatute tiraaž koguni 45 000ni. Spordiajakirjanduse rekorditest rääkis Eesti Spordilehe peatoimetaja Tiit Lääne, tele- ja raadioajakirjanike tööst olümpiamängudel andis ülevaate Vello Lään. Rein Järva rääkis Eesti korvpallist olümpiamängude valgusel, Jaak Valdre aga avas Eesti laskurite 1936. aasta Berliini olümpiamängudele mittesaatmise tagamaid.
    Tagasi