• Kergejõustikunäitus pakub põnevust kõigile!

    25.10.2004
    23. oktoobril avas Eesti Kergejõustikuliidu president Neinar Seli Eesti kergejõustiku 95. juubelile pühendatud suurejoonelise näituse.

    Eesti kergejõustiku arengulugu kajastav näitus koosneb kuuest üksteist täiendavast osast, mis tutvustavad Eesti kergejõustiku organisatsiooni arengut, säravamaid saavutusi ning edukamaid sportlasi. Vaataja saab uudistada hulgaliselt fotosid, medaleid, auhindu, dokumente ja trükiseid. Suurel ekraanil saab filmilõikude vahendusel kaasa elada mitmesugustele kergejõustikusündmustele.

    Omaette osa näitusest moodustab interaktiivne tsoon, kus nii lapsed kui ka pingsast näituse vaatamisest väsinud täiskasvanud saavad oma jõudu proovida hoota kaugushüppes, katsuda ja võrrelda erinevate spordivahendite raskusi ning visuaalselt imetleda Eesti rekordeid kaugus-, kolmik- ja kõrgushüppes.

    Näitus on avatud 19. detsembrini.

    Eestis hakati korraldama võidujookse 19. sajandi lõpul turni- ja rahvapidudel. Ala kompleksse harrastamiseni jõuti esimeste kergejõustikuvõistluste korraldamisega Tartus ja Tallinnas 1909. aastal. Seda aastat peetaksegi Eesti kergejõustiku sünniaastaks.

    Eesti meistrivõistlusi on korraldatud 1917. aastast, ametlikena pärast Eesti Spordi Liidu moodustamist 1920. 1922. aastast kergejõustikku juhtinud Eesti Kerge-, Raske- ja Veespordi Liidu (EKRAVE Liidu) jagunemine väiksemateks ühendusteks viis 1935. aastal Eesti Kergejõustikuliidu asutamiseni. Nõukogude okupatsiooni alguses suunas kergejõustikku Eesti NSV Kehakultuuri- ja Spordikomitee juures tegutsenud ühiskondlik kergejõustikusektsioon, mis 1959. aastal reorganiseeriti kergejõustikuföderatsiooniks. 1990. aastal taastati Eesti Kergejõustikuliidu tegevus.

    Olümpiamängudelt on Eesti kergejõustiklased ühtekokku võitnud 11 medalit, nende seas kolm kuldset.
    Tagasi