• Kuulsa ujumisdünastia liikmed spordimuuseumis.

    03.09.2003
    3. septembril toimus Eesti Spordimuuseumis kohtumine Eesti paremikku kuulunud veesportlaste Ulvi ja Viktor Indriksoniga.

    Ulvi Indrikson (Voog) tõusis 1950. aastate lõpul NSV Liidu koondise liidriks vabaujumises. 1958 võitis ta NSV Liidu koondises kombineeritud teateujumises Euroopa meistrivõistluste hõbemedali, 1960. aastal võistles Rooma suveolümpiamängudel. Erinevates ujumisviisides on ta NSV Liidu meistriks tulnud 11 ja Eesti meistriks 26 korda. Edukalt on Ulvi Indrikson tegelenud ka allveeujumisega – sel alal on ta 3-kordne Euroopa ja 2-kordne NSV Liidu meister. 1957 valiti Ulvi Indrikson esimese naisena Eesti parimaks sportlaseks.

    Viktor Indrikson on 12-kordne Eesti meister veepallis, 3-kordne NSV Liidu ja 10-kordne Eesti meister VTK suvises mitmevõistluses. 1998. aastal tuli ta aga veteranide maailmameistriks võrkpallis.

    Ulvi ja Viktor Indriksoni tütred Kaire ja Kaja on samuti kuulunud Eesti ja NSV Liidu parimate ujujate hulka. Seejuures võitis Kaire esimese Eesti naisujujana Euroopa meistrivõistluste individuaalse medali (pronks 100m seliliujumises, 1977).

    Tänasel päeval jätkavad perekond Indriksonide ujumisdünastia saavutusi Kaja Indriksoni tütred Berit ja Triin Aljand.

    Kohtumisel spordimuuseumis sai kuulda Indriksonide pere liikmete teest tippsporti ning sportliku pere kujunemisest laiemalt. Külalised avaldasid mõtteid ka Eesti tänase ujumise kohta ning võrdlesid hetke sportimisolusid endisaegsetega.
    Tagasi