Muuseumiöö algas spordimuuseumis kell 18.00. Selleks ajaks oli muuseumi ukse taha kogunenud juba esimesed huvilised, kes täpselt kell kuus kohe ka tasuta muuseumikülastuse võimalust kasutama tormasid. Esimese tunniga jõudis spordimuuseumisse 81 inimest. Järgmised tunnid läksid aga tõusvas joones, märgatavat mõju külastusele ei avaldanud ka telepubliku maiuspala Eurovisiooni lauluvõistlus. Ajavahemikus 21.00 kuni 22.00 külastas spordimuuseumit näiteks 183 ning järgmisel tunnil veel 105 inimest. Viimased huvilised lahkusid muuseumist pool tundi pärast südaööd.

Lisaks tavapärasele näitusekülastusele pakuti kohaletulnutele ka mitmeid eriettevõtmisi. Näha sai spetsiaalselt muuseumiööks välja valitud asju, milledeks spordimuuseumis olid kaks valgusallikat – korvpallitreener Joann Lõssovile 1955. aastal kingitud marmorist öölamp ning 1980. aasta olümpiatule varutule latern, mida kasutati Tallinnas toimunud olümpiapurjeregati tule julgustamiseks. Kell 23.00 alanud Soome kallakuga mälumängu starti asus 14 võistkonda ning mäng ise kujunes algusest lõpuni ülipõnevaks. Viimaste küsimustega tõusis lõpuks esikohale üksinda mänginud tartlane Veiko Ulp.

Euroopas tähistati muuseumiööga rahvusvahelist muuseumipäeva (18. mail) juba viiendat aastat. Eestis toimus üritus niivõrd suurejooneliselt esimest korda. Mitmed Tartu muuseumid on muuseumiööd aga varemgi korraldanud, Eesti Spordimuuseum näiteks juba 2005. aastast alates.