Rüütli 15 | Tartu 51007 | Tel: 730 0750 | E-post: info@spordimuuseum.ee
Näitused avatud K-P 11-18 (pileteid müüakse kuni kella 17.30)
Muuseumipood avatud K-P 10.30-17.30
Raamatukogu avatud E-R 9-16
Muuseum on suletud kõikidel riigipühadel, samuti jõuludest uue aastani
-
Spordi(aja)kirjandusest nii ja naa.
07.04.20067. aprillil toimus Eesti Spordimuuseumis muuseumi 18. konverents, kus seekord olid arutluse all sporditeemalised väljaanded – nii ajakirjandus kui spordikirjandus laiemalt.Mitmed esinejad (Valdur Tamming, Rein Järva) olid kriitiliselt meelestatud tänasel päeval spordist kirjutavate inimeste pinnapealsuse, spordiajaloo mittetundmise ning keelekasutuse suhtes. Ka tõdeti, et tänapäevaste kirjutiste rõhuasetused (Henn Voolaid) on aastakümnete tagusega võrreldes muutunud. Tulemused ja ajakirjanduslik analüüs on vajunud tahaplaanile ning esiplaanile on tõusnud hoopis sportlaste palgad, isiklik elu, sponsorite otsingud jne. Ajalehtede esikaanele ei pääse sportlane tihti enam mitte tulemuse, vaid õnnetuse, õnnestunud sponsorlepingu vmt tõttu. Kriitikat pälvis ka võidujooks olümpiaraamatute väljaandmisel, samuti asjaolu, et ei suudeta ühe raamatuga piirduda.
Eesti Spordiajaloo Seltsi Tallinna osakonna juhi Rein Järva ettekanne oli pühendatud praeguse “Eesti Päevalehe” vahelehena ilmuva “Spordilehe” ja tema eelkäija “Eesti Spordilehe” võrdlevale analüüsile. Järva nentis, et tõsised spordihuvilised ja spordiajaloolased praegust “Spordilehte” küll pole tahtnud. Varasemaga võrreldes on leht muutunud pinnapealseks ja meelelahutuslikuks, kadunud on mitmed nii spordiajalugu, noortesporti jt teemasid kajastavad rubriigid.
“Postimehe” uudistetoimetuse juhataja kt Priit Rajalo selgitas aga miks ühest kirjutatakse, teisest aga mitte. Rajalo sõnul paneb paljuski asja paika raha, ka endise “Eesti Spordilehe” ilmumine lõppes lugejate puuduse tõttu ning et tänapäeval ootavad lugejad emotsioonide edasiandmist, mitte aga pikki analüüse ja arutlusi. Inimesi, keda spordis peale emotsiooni ja ka kõmu midagi muud huvitab, jääb üha vähemaks ning nendele oma väljaande väljaandmine pole väikeses Eestis lihtsalt majanduslikult mõeldav.
Kiidusõnu pälvisid konverentsil Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni tegemised, ajakirjanikest tõsteti esile raadioajakirjanikke Erik Lillot ja Tarmo Tiislerit ning Priit Pulleritsu “Postimehest”.
Eesti Spordimuuseumi 18. konverents oli osaks muuseumi olümpiateemalisest spordiraamatutele ja -ajakirjandusele pühendatud projektist "Vaimuvara võim". Sama projekti raames valmis ka väljapanek, mis tutvustab erinevatel aegadel Eesti spordimaastikku ning inimeste mõttemaailma kujundanud eestikeelseid spordiraamatuid.


